Hei! Mina olen Kirke ja võtan mõneks ajaks üle selle blogi siin, et jagada Teiega oma talguseiklusi.

(Foto: Ülo Veldre)

Räägiksin kõigepealt veidikene endast. Ma olen ELFi vabatahtlik aastast 2017 ning 2019 aastast olen talgutel kaasa löönud peamiselt saeministrina, kuid on tulnud ette ka talgujuhi ja talgulise ametit. Ning hetkel on talgukogemust umbes 40 talgu jagu.

Saeminister ja talgujuht on vabatahtlikud ametikohad ELFis, mille raames saad talgute korraldamises ja läbiviimises rohkem kaasa lüüa, saeminister tegeleb mootortehnika ja ohtuse poolega ning talgujuht kogu talgu korraldusliku ja köögi poolega.

Igapäevaselt õpin Tallinna Ülikoolis bioloogiat ning töötan ka geograafia õpetajana. Vabal ajal meeldib mulle ratsutada, matkata, loodust ja loomi pildistada ning kitarri mängida.

Vabatahtlik looduskaitse töö annab mulle palju rõõmu, uusi tuttavaid, vingeid kogemusi ning südamerahu, et saan kaasa lüüa Eesti looduskaitsel.


2021. aasta esimesed looduskaitsetalgud

Selle hooaja esimesteks talguteks olid mul lendorava talgud Alutagusel, kus lõin kaasa abilise/saeministri rollis.

Kuna vahepeal on möödunud mitu kuud, mil pole talgul käinud, on kõik selline ettevalmistamine ja vajalike asjade kaasa pakkimine ligadi- logadi, aga lugesin talgujuhi nimekirja, ning kuidagi sain asjad kotti, ja järgmisel hetkel leidsin ennast Sikupilli keskuse parklast koroona kiirtesti tegemas.

Mulle pole kunagi varem koroona testi tehtud ja tegelikult oli see päris huvitav, kõigepealt ajasid ühte pulka suus ringi, siis panid ta tuubi ja segasid, siis loksutasid ning lõpuks tilgutasid 4 tilka rasedustesti sarnasele alusele ning 15 minuti möödudes andis test tulemuse – NEGATIIVNE! Ja nii kõik korrad ehk meil ei tulnud kedagi koju tagasi saata ja kõik olid terved! Kiirtesti tegemine andis ka endale veidi rahulikuma südame ühises seltskonnas viibida.

Õhtusöögi ajaks jõudsime oma ööbimiskohta Ida-Virumaal, milleks sel korral oli Matsu talu. Mina polnud seal varem ööbinud, küll aga osad talgulised. Koht oli väga armas ja söök suurepärane ning mis mulle eriti meelde jäi olid looma nimelised toad, mina sattusin näiteks rebase tuppa.

Pärast õhtusööki tegime traditsioonilise tutvumisringi ning veidi rohkem aimu, kes millega tegeleb ja kuidas sinna sattus. Lisaks talgulistele, liitusid meiega ka 2 lendorava eksperti Keskkonnaametist, Raido ja Liisa. Õhtul räägiti meile lendoravast lähemalt, kuidas tal Eestis läheb, veidikene hetkel käimasolevast lendorava projektist ja sellest, mida me talgutel tegema hakkame. Panime koos järgmise päeva plaani paika - hommikul lähme metsa, vaatame üle teadaolevad leiukohad, siis lähme vaatame üle potentsiaalsed uued kohad ja otsime lendorava ekskremente suurte haabade alt ja õhtul hakkame pesakaste kokku klopsima. Mõeldud tehtud!

Esimesed talguleiud

Laupäeva hommikul sõime kell 8.30 valikus olid võileivad, müsli, puder – söö, mida soovid. Ja kui tihti tehakse talgutel toitu ise, siis seekord tegi perenaine meile süüa. Ja kell 9.30 startisime metsa. Sel hetkel hakkas ka sadama ja kohati päris palju ning tund kaks käisimegi metsas vihmaga ringi. Teadaolevates elupaikades leidsime päris kiiresti lendorava pabulaid ja korjasime neid ka kaasa, kes õpilastele näitamiseks, kes endale mälestuseks ning meie talgujuht korjas oma sõbrannale, kes treenib looduskaitsekoeri ning soovib õpetada koera lendorava pabulaid üles leidma.

Kui olime seal lõpetanud suundusime uutesse potentsiaalsetesse elupaikadesse ning pärast paari tundi otsimist ka leidsime ja mitte ühe, suisa kaks uut kohta! Lisaks leidis üks saeminister lendorava pabulaid ka kase alt, mis keerab lendorava teaduse veidi “pea peale”, sest tavaliselt leiab seda vaid haava puude alt…

Lendorava pabulad haavapuu all

Lisaks lendorava pabulatele nägime veel metskitse, karu, põdra ja hundi jälgi ja kummaliselt rohelist ekskrementi. Arvaks, et palju rohelist söönud, aga mine tea…

Kui olime metsast tagasi, siis tegime lõuna, sõime Matsu talust kaasa võetud kalasuppi, mis oli ülihea, olin väga üllatunud, kuna kalasupp pole mu lemmiksöök, aga seda sõin isegi kaks kaussi… Hea, et üks talguline raatsis mulle oma kausi teist poolt laenata, sest oma sööginõud olin ma suures talgutuhinas sel korral maha unustanud, lisaks magamisriietele, sokkidele ja paljule muule vajalikule…

Talgutöö

Pärast söömist käisime veel natukene metsas ringi, ilm oli selleks ajaks muutunud üliilusaks ning siis suundusime lendorava pesakaste ehitama. Ehitus läks ludinal ja planeeritud 10 asemel, valmis meil koguni 13 uut lendorava pesakasti, mis valmisid nagu muuseas. Olime oma tööga väga rahul ning õhtu saatsime öösse lõbusate lugude ja lauludega.

Mina ja kaassaeminister Kairi saagimas lendorava pesakastidele põhjasid.

Pühapäeva hommikul ärkasime ja sõime samuti kell 8.30 ja oii milline üllatus, söögiks olid PANNKOOGID. Need olid imehead ning väljas laua taga ilusal hommikul neid süüa oli supermõnus. Kui hommikusöök söödud, pakkisime oma asjad kokku ja suundusime pesakaste üles panema.

Tubli talguseltskond Matsu talu hoovis.

Mehed pesakaste üles panemas.
Tegu oli esimese pesakastiga ja selle üles panemine oli
omaette nalja pakkuv vaatemäng.

Esimene kast läks ülesse väga vaevaliselt, aga sellest järgmine juba kiiremini ja nii see tempo kasvas kuni 2 tunni pärast olid meie ehitatud 13 pesakasti + 2 näidis pesakasti juba ülesseatud ja talgutöö selleks korraks ametlikult lõppenud.

Kokkuvõttes oli talgu väga tore ja üliproduktiivne ning mul oli au sõita ELFi bussiga tagasi Tallinna, tehes vahepeal jäätise ja kohvi pause.

Lisaks veel paar pilti talguhetkedest!